HOME/Elusamus/

3. Tartu Linnamaraton

Article Outline
TOC
Collection Outline

<p><figure class="tmblr-full" data-orig-height="747" data-orig-width="500" data-orig-src="https://31.media.tumblr.com/5b1cc1dc01f82ab87b0bcebd42aaa3b6/tumblr_inline_nd410aJMMu1qjcjk2.jpg"><img src="https://66.media.tumblr.com/bc5c797630ec80d2743df9b5e9a27c59/tumblr_inline_pjzt4z5Vbh1qjcjk2_540.jpg" data-orig-height="747" data-orig-width="500" data-orig-src="https://31.media.tumblr.com/5b1cc1dc01f82ab87b0bcebd42aaa3b6/tumblr_inline_nd410aJMMu1qjcjk2.jpg"></figure></p> <p><small>* poolmaratoni lõpp, teine koht; 1:10:10 ehk binaarsed opositsioonid vastassooga - Jane Salumäe Eesti poolmaratoni rekordiga viikijooksmine.</small></p> <p>Spordikõmupiltnik Tarmo Haud, mu NRG klassivend, imestas finišis ka sel aastal, et jalad mind poodiumile jooksid. Tõttöelda veel paar päeva enne võistlust uskusin, et meie tasavägine jooksukvartett - Puustus, Ivanov, Laumets ja mina - jookseb välja ühe kauni <em>crescendo</em> soorituse. Vähemasti ise plaanisin esimese poole rahulikumalt võtta ja teises pooles tempot aegamisi kasvatada, et lõppu saatuse hooleks mitte jätta.</p> <p>Kuid kaks päeva enne jooksu sain Kalamaja pargis sörkides Lillelaiult teada, et starti tuleb ka Kaur Kivistik, nii et strateegia tuli ümber mängida. Eesmärgiks joosta nii palju kui võimalik Kivistikuga koos, ehk isegi lõpuni kesta.<br>Juhtuski, et 10km peal olime veel kolmekesi koos - mina, Kivistik ja Ivanov. Siis aga hakkas Ivanov vaikselt tahapoole libisema, tundus, et tempo kergelt tõusis. Mina jäin Kivistikuga, tunne oli veel 13-14km peal väga hea, ehkki Atlantise juurest treppipidi üles rühkimise järel tundsin, et Kaur tahab eest ära minna. Püsisin vaheldumisi tema taga ja aeg-ajalt pistsin ka rinna samale joonele. Korraks käis läbi mõte, et kui võita tahan, tuleks nüüd tempot veelgi tõsta. Panin siiski tähele, et minu hingamine on siiski raskem kui temal - või polnud tema kopsude lõõtsumist lihtsalt kõrval joostes hästi kuulda? <br>Õnnestus veel tükk maad temaga koos kesta kui siis lõpuks üle silla kesklinnapoolsele Emajõe-kaldale tulles joogitopsi tühjendamise järgselt nägin, et Kaur sai paar sekundit  edu... üritasin seda järgnevatel kilomeetritel korduvalt tasa võtta, kuid vahe püsis ja aegamisi tükati suurenes. Viimane katsetus ligemale liikumiseks oli Lossi tänava tõusul, kuid see võttis mind sedavõrd läbi, et enam tõsist tagaajajat minust ei saanud, vahe püsis seal Toomel loogeldes kuskil 12-20 sek kandis.</p> <p><br> Nagu särk näitab, olen endiselt elujooksjaks maskeerunud. Järgmisel päeval toimusidki Viimsi Keskkoolis Elujooksu mõttetalgud, seda nii kevadise jooksufestivali kui ka tulevikulise EJ keskuse teemadel. Mitmekesine seltskond idandas väärt ideid, milledest asisemad kevadel sünnivalgust näevad. Loodan ise jooksukonverentsi asjus abijala ulatada.  </p>