Article Outline
10.07.19
Kui Uku Masing, kes naiste peale igal võimalusel vahedasti keelt kannab, oleks aja-ja ruuminihke toel abiellunud Donna Haraway-ga, siis mis oleks saanud... kes oleks pesu pesnud ja kes puid lõhkunud?
Loen ja kuulan Donnat ja minu eelarvamused lahtuvad, tema trikitav kõnepruuk on kaotamas eemale tõukavust. Praegu on tema sloganiks “Stay with the trouble!”, natuke aega tagasi oli aga “Shut up and train!” ja “Run fast, bite hard!”. Pole vaja öelda, et jooksuolendi tõmbab niimoodi liimile, eriti säärase kondiga, kes Sloterdijki “You Must Change Your Life” lugenud.
Üks totter sünkroonsus tabas kui Donna ettekannet vaatasin ja nägin slaidil tema chthulucene-t kuulutavat tentakulaarse lõuaga olendit, otsekui minu Clandestines pelatud Snape-chari klooni (kõik müürid langesid):
<img src="../../../assets/images/cthulucene.JPG">
Ainukese sureliku gorgoni Medusa tentakulaarsus oli juustes ja nurjatu Perseus raius tema pea maha ning sellest sündis omakorda mitu uut lugu… aga ikkagi: Uku Masing ja Donna Haraway. Isa Orenti ütles fb-s kui Marju hiljuti suri, et: “Evald Saag ütles, et see tuvi, kes lendas välja piiskopmärtri Polycarpose haavast, see sama oli ka Uku sees, ja et nüüd see tuvi otsib kedagi teist, ja Ta tuli, ja ennäe, Ta leidis aset Marju sees, ja nyyd on Ta jälle otsimas ja leidmas asupaika, kellesse laskuda, nagu ristimisel Jeesusesse püha Markuse järgi”.
Uku ise ütles aga: inimene on nõnda siis ikkagi üks vabrikutoode, mida valmistatakse seeriaviisi valuvormides. Ta on normitud, sest ta on tarbetu.
Mina väiksele Ukule: kas me oleme inimesed? Uku: ei ole.