<meta equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8"><meta name="ProgId" content="Word.Document"><meta name="Generator" content="Microsoft Word 10"><meta name="Originator" content="Microsoft Word 10"><link rel="File-List" href="file:///C:%5CDOCUME%7E1%5CUser%5CLOCALS%7E1%5CTemp%5Cmsohtml1%5C01%5Cclip_filelist.xml"><!--[if gte mso 9]><xml> <w:worddocument> <w:view>Normal</w:View> <w:zoom>0</w:Zoom> <w:compatibility> <w:breakwrappedtables/> <w:snaptogridincell/> <w:wraptex

<p><a href="http://lh5.ggpht.com/_vco4H3HOxoo/TMAnh70pyKI/AAAAAAAACPI/dakG2uIwA9Q/s1600-h/art_buddha_head_kushana_period3.jpg"><img style="border-width: 0px; display: inline; margin-left: 0px; margin-right: 0px;" title="art_buddha_head_kushana_period" alt="art_buddha_head_kushana_period" src="http://lh5.ggpht.com/_vco4H3HOxoo/TMAni8Gl-9I/AAAAAAAACPM/uL47bBGkZ2E/art_buddha_head_kushana_period_thumb.jpg?imgmax=800" width="175" align="left" border="0" height="244" /></a> </p> <p>Buddha on öelnud:

<p>Koer kipub peremehe nägu, öeldakse. Näeme koeri, kes ei kraabi mitte julgale liiva peale – selle potsatavad nad kuhu juhtub –, vaid hoopiski kraabivad liiva sisse mõnusa lohu, et sinnapõhja ennast kerra tõmmata. Teatud nurga alt on koeri raske eristada kitsedest, sest mõlemad võivad juhtuda olema määrdundvalget värvi ja kui just kitseproual udarad reetlikult ei lopenda, siis tuleb eksamineerimiseks lähemale minna. </p> <p>Lisaks elevandile olen näinud kitse hai

<p>Varanasis on parasjagu käimas 9-päevane <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Navaratri">navaratri</a> festival, meie aga hiilisime täna hinduistlikust virrvarrist mööda ja otsustasime päeva veeta 10 km Varanasist, budistide ülipühas kohas – Sarnathis. Selleks asetusime kõigepealt Varanasi bussijaama, mille infoletist saime kahe ametniku käest pärides teada, et Sarnathisse busse ei lähegi, tuleb rikshaga minna. Otsustasime siiski bussisõidule kindlaks jääda (hostelist öeldi meile, et bussiga

<p> </p> <p>Säherdused asjad nagu <em>Lat Bhairo</em> sammas koos<em> Kapalamochana</em> tiigiga on Varanasi linna mütoloogilises ajaloos <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Axis_mundi">kosmilise tähtsusega</a>. Üks lugu räägib, kuidas jumal Brahmal olnuvat kirg omaenese tütre vastu, mis teist jumalat Shivat niipalju moraalselt morjendas, et võttis väitsa ja nüsis Brahmal viienda pea maha. Pea kukkus Shivale peopessa ja jäi patu märgiks sinna külge. Shiva (õigemini ühe oma dionüüsliku mani

<p>Poleks osanud arvata, et <a href="http://www.youtube.com/watch?v=-LaAsBsM0rg">surnusööjatest aghoridel</a> võib midagi ühist olla Ema Teresaga, aga selliselt mulle asi serveeriti. Õuduse peletamiseks (või siis mitte) võib öelda, et see pisike sekt sööb vaid Gangesest väljaõngitsetud laipasid või neid kehaosasid, mis (küttepuude ebapiisavuse tõttu nt, eriti kui tegu on vaesemate peredega) põlemisest järgi on jäänud. Konkreetsel juhul on tegu organisatsiooniga, mis on keskendunud rõhutud ja vig

<p>Kas keegi kujutleks Kalevipoja eepose täismahus ettekannet, mida vaatab pealt linnatäis rahvas täpselt kuu aega jutti? Ja mitte lihtsalt “ärategemise” mõttes etendamist nagu meil ikka igast kallistamisrekordite ja Erkki Kõlu anekdootide maratonlugemiste näol ette tuleb (kuigi vist ka Kalevipoja ettelugemine on minu mäletamist mööda tehtud), vaid religioosse suursündmusena, mis rahvast kokku ühendaks tihkemalt kui ühtelaulmine või pallimäng.</p><p><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Ramayana

<p><a href="http://lh3.ggpht.com/_vco4H3HOxoo/TJiQvbpdBgI/AAAAAAAACMo/7MxtWrzo3W8/s1600-h/piss3.jpg"><img style="BORDER-RIGHT-WIDTH: 0px; DISPLAY: inline; BORDER-TOP-WIDTH: 0px; BORDER-BOTTOM-WIDTH: 0px; MARGIN-LEFT: 0px; BORDER-LEFT-WIDTH: 0px; MARGIN-RIGHT: 0px" title="piss" border="0" alt="piss" align="left" src="http://lh6.ggpht.com/_vco4H3HOxoo/TJiQwBSt7SI/AAAAAAAACMs/yq0Bneg_SoA/piss_thumb1.jpg?imgmax=800" width="244" height="158" /></a>Käisime Asi ghati (millest teine osa Varanasi nimest

Kohalik arst tuvastas (visiiditasu: 500 ruupiat, vereanalüüs: 700 ruupiat) tüüfuse – haigus, mille vastu olin küll vaktsineeritud, kuid ehk nõrgestas hiljutine antibiootikumikuur organismi sedavõrd, et uus kurjam platsi pääses. See saadan räsis päris korralikult, teekond voodist tualetti oli kohati raskem kui veel mõni aasta tagasi 15 km maanteejooksu. Võtsin korraga kaheksat liiki medikamenti; Shiva teab, mida enamused neist sisaldasid, aga tervis on praegu tublisti parem, vaid köhahood jäänud.

Agras on turismiobjektide lähedal varitsev indialik kaupmehehing eriliselt agressiivne ja tekitab vaat et rassistlikku tülgastust. Kui kass või koer asjal käib, siis nende nina ees võid kasvõi vorstijuppi lõngutada, nad ei tee märkamagi (vanarahval on isegi selline ütlus: tõsine nagu koer keskmise julga peal). Rikshajuht võib aga juba poole kusemise pealt sinuga tehnigut sobitama hakata.<br />Limpsisime Taj Mahali läänevärava lähedal Maarjaga jäätist ja siis hakkas juba tavaliseks saanud meeleke

<p class="MsoBodyText"></p><p class="MsoBodyText">Kindlasti läks sellega tõeks mõni vanasõna (hetkel ei tule meelde, milline) ja osa Murphy seaduse paragrahvidest takkaotsa, aga </p> <p class="MsoBodyText" style="margin-top:3.0pt;margin-right:0in;margin-bottom: 0in;margin-left:0in;margin-bottom:.0001pt"></p><ol><li>ei tasu avalikult kiidelda, et kõht on Indias korras, sest ysna varsti ei ole enam asjad nii.</li><li>kui autoriteetne professor Indias võtab sind sõbralikult vastu, majutab ajutisel

Muidu oli Delhi seesugune, aga ka Dehradunis on näha inimesi, kes elavad sarataolistes elamutes, ymbritsetuna prygist ja mõnest lotendava kõhunahaga lojusest. Järgmine pilt on tehtud öösel, tabades loomad maiustamas prygikasti manu. Tegelikult on pildil (vasakul yleval) ka metssiga.Tänava ääres oma puuviljasid ja muud kraami myytavad hindud puistavad pimeduse saabudes midagi (mädanenud õunad ja banaanid, laimikoored) ka animaalsete kamraadide toidulauale.<a href="http://2.bp.blogspot.com/_vco4

Tõlkisin yhe teksti kastisysteemi kohta, et kui keegi on huvitatud, siis...<br /><br /><span style="font-weight: bold;">Kastisüsteem</span><br /><br />Indialased, nagu meie kõik, on sündinud perekondadesse ja kogukondadesse, mis juba sünnipäraselt defineerivad osati didentiteedi ja vormivad indiviidi edasist arengut. Sellelaadselt identiteeti tootvatest süsteemidest pole aga India kastisüsteemil üheskis teises (maises) ühiskonnas ekvivalenti. Kastikaaslastele on atributeeritud ühised kaasasündin

Kui mehed tänaval mõnuga sygavad alatihti kubet, siis ka muidu kaunistel naistel on imekenade saride all tihti näha lohmakaid botaseid. Koerad on peaaegu sama rahumeelsed ja unised kui kõikjal lösutavad lehmad, ainult öösiti hauklevad nad omavahel, kuid ventillatsiooni tõttu pole neid kuigivõrd kuulda. Ehkki, päevad pole siin enam ylipalavad (29 °C) ja öösiti on võimalik ka ilma ventilaatorita magada.<br />Loen endiselt kahte antropoloogiateemalist raamatut, kolistan ringi linnas (nt eile käisim

Oleme tykimat aega söönud siin taimetoite, yks vyrtsisem kui teine. Kuuldavasti on vyrtsikyllusel ka täitsa praktiline mõte - toidu riknemist põhjustavad bakterid saavad sedaviisi hävitatud; ja mis mind rohkem rõõmustab - minu kõht on korras. Ja vastab tõele, et siinsed taimetoidud panevad unustama lihahimu, kulinaarses mõttes. <div>20 krooniga saab kõhu kenasti täis.... Aga mis kohalike maiustuste kohta saan öelda, siis nt <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Rasgulla">rasgullad</a> on hyper

Osakonnajuhataja Chandrabhanu Pattanayaki näolihaseid mööda vingerdas yllatus, mille oli põhjustanud meie suurte kottidega, ette teatamata saabumine Himgiri Nabh ylikooli.<div>Juuksed olid meil salkus ja nägu läikis higist kui meid tema töökabinetti juhatati. Tunniajase jutuajamise järel selgus, et meie tundmatus kohas vettehyppamine polnud õnneks (veel) kaelamurruga lõppenud. Hostelid siin linnas olid kyll kõik sooliselt segregeeritud, kuid Chandra lubas meile midagi otsida; seniajani veedame p

<p>Absurd pikeerib lõbusalt mööda linnatänavaid, manades ette tänaval sittuva kitse kepsaka poosi, siis ilmudes surmaheitluses viskleva koerapoja verise niutsumisena ja kuskil mujal kärbseparvest ümbritsetud kerjuse mädaneva jalaköndina. Ja slummidesse me ei ole jõudnudki. Väikesed lapsed:</p> <blockquote> <p><em>Chocklate!! Money! Chocklate…mmmMONEY!!!!</em></p> </blockquote> <p>Tegelikult saime täna üsna rahulikult tänavatel jalutatud, päeva lõpuks kogusime veel selliseid praktilisi teadm

<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_vco4H3HOxoo/THPhQNzgU8I/AAAAAAAACLc/RS1MB7eHMjg/s1600/DSC_0580.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 213px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_vco4H3HOxoo/THPhQNzgU8I/AAAAAAAACLc/RS1MB7eHMjg/s320/DSC_0580.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5508994437904094146" /></a><br />Kohalikele maksab see 10 ruupiat, välismaalastele 250. A

<p>Lennul Amsterdamist Delhisse sattusime istuma kõrvuti ühe indialasega, kes oli sõbralik ja tahtis väga juttu ajada. Mis olekski olnud igati suurepärane algus reisile kui tema inglise keelest oleks natuke rohkem sotti saanud. Pidevalt “what?” ja “how?” üle pärides moodustasin isegi korra kogemata sellise vahepealse värdsõna nagu “whow?”; aga väikeste keeleliste kangelastegude kaupa  õnnestus ootamatult saada lausa küllakutse tema koju, ühte linnakesse Punjabis.  Ta oligi äärmiselt sõ

<p>Teatud asjaolude tõttu pole suvi olnud kuigi tormakas india hingeelu tundmaõppimise koha pealt, ehkki mõnda ilukirjandusest sellemaistelt kirjanikelt olen suutnud poolenisti läbi seedida. Avastasin, et kõik uuema aja raamatud sealtkandist, mis on Bookeri auhinna saanud - A.Roy “Väikeste asjade jumal”, Kiran Desai “Kaotuse pärand” ja Aravind Adiga “Valge tiiger” – on kõik moodsal viisil ja tugeval määral yhiskonnakriitilised. Roy raamatus nahutatakse peamiselt kastisysteemi ja iseäranis naiste