23.04.19Pereõde kahtlustab mononukleoosi. Viimase nädala-kahe jooksul on monokukleoosi maski kandev Epstein-Barri viirus (EBV) mul jalad põduraks piinanud ja on justkui mahakäinud jooksunukul neid pisitasa alt kruvimas. Veel ei tea ta aga seda, et on sunnitud mulle uued ja käbedamadki kinkima. Jah. Hakkab kinkima, otsustasin koheselt heldemeelsust sellesse pisimonstrumisse projitseerides. Minu vaenlane on saabunud kui ootamatu varandus, mõtlen tiibeti budistide kombel.Niisiis asun selle

<p><i>jooksumetsikuna metsas<br></i></p><p><i>perutades nagu ikka</i></p><p><i>padrikus </i></p><p><i>kaob jalast rada</i></p><p><i><br></i></p><p><i>ühtäkki valendik</i></p><p><i>Uks selle keskel</i></p><p><i>kääksatas ja mallanduvalt maandub</i></p><p><i>käesolev kodaratesse jääb kinni</i></p><p><i>prõksatades tahakülge naaldub</i></p><p><i><br></i></p><p><i>vahin tõtt:</i></p><p><i>väesoleva väravad lõid valla</i></p><p><i>mõistus hingedestki lahti väändus</i></p><p><i>jooksen tasa saladuse s

<p>Pisut üle aasta tagasi, 13-ndal märtsil 2016, sündis Ida-Tallinna Keskhaiglas mu poeg. Sünnitusmaja oli sel varahommikul populaarne ja ilmselt protseduurilise menetluse korras surkis ämmaemand näpuga lootekoti katki, et asjakäiku kiirendada - mingit luba selleks ei olnud küsitud ja meditsiinilist põhjust ka ei kerkinud esile.<b><br></b></p><p>Seejärel oli kõik hoopis valusam ja kuna vahepeal toimus toimkonna vahetus, siis pidi järgmine ämmakas eelmise alustatuga tegelema ja et protsess ei suv

<figure data-url="https%3A%2F%2Fwww.youtube.com%2Fwatch%3Fv%3DARrUGH2u_Uo" data-orig-height="344" data-orig-width="459" data-provider="youtube" class="tmblr-embed tmblr-full"><iframe id="youtube_iframe" src="https://www.youtube.com/embed/ARrUGH2u_Uo?feature=oembed&amp;enablejsapi=1&amp;origin=https://safe.txmblr.com&amp;wmode=opaque" allowfullscreen="" frameborder="0" height="405" width="540"></iframe></figure><p> <i> Take my feet and let them be <br>

<blockquote><p><i> Meie füüsiline olemine on takistuseks me vaimule, tal on kõik orjuse omadused ja ilmselgelt on ta alaline alandus me hingele. Ja just seepärast ongi ta me hingele parim materjal, mille kaudu avaldada ennast, kuulutada oma vabadust, kujundades oma ahelatest endale ehted. <br></i>(Rabindranath Tagore)<br></p></blockquote><p>Paraku jääb ka Kopenhaageni maraton väsimusmurru tõttu jooksmata. Seega alustan oma jooksmises-olemise muundamist kohe. Lisaks lahtiõpingute ehk mitte-jooks

<p>Kui natuke üle 4 aasta tagasi jooksmisele uuesti elu sisse puhusin, sai peagi (2012 a suvel) pandud eesmärk püüelda kohta Rio OM-l. See sai sätitud eesmärgina, mitte kinnismõttena.  Et eesmärgi vääriline olla, olen viimased paar aastat pidanud üsna äärmuslikku jooksuaskeesi, mille põhiraskus ei seisne üldsegi mitte füüsilises pingutuses -  see on asja juures kõige lihtsam ja meeldivam osa -, vaid ajalise ressursi kasutamises, mispuhul treeningute sobitamisel reaalse eluga on teineko

<p>Meldooniumi kuritarvitus sportlaste seas on iseenesest sümptomaatiline juhtum, ilmestamaks “tippspordi haigust”. Tuntud spordiarst <a href="http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/mihkel-mardna-dopinguvastane-voitlus-havitab-lopuks-spordi?id=73953171">Mihkel Mardna teab</a>, et seda ravimit on eesti sportlased aastakümneid tarvitanud ja peab seda igati normaalseks. Tema seisukoht on samas vaimus Isinbajeva kommentaariga Šarapova juhtumile : “<a href="http://sport.delfi.ee/news/tennis/maailm/isin

<p><i>Õppida tundma iseennast tähendab unustada iseennast. Unustada iseennast tähendab tulla ilmsiks lugematute asjade kaudu.</i> (Eihei Dōgen)</p><p>On tunne nagu mädaneks võistlussport must lahti nagu pind, mille organism endast võõrkehana irrutab. Veel pole kindel, kas ehk annaks sellest pookida endale midagi viljakandvat või jääb sedasorti jooksupraktika kiduma. Heideggeri sõnavara kasutades on jooksuaskeesil see puudus, et ta kehtestab olema-pidamise olemise üle, mistõttu tulevikuvõimalused

<figure class="tmblr-full" data-orig-height="415" data-orig-width="540" data-orig-src="https://41.media.tumblr.com/5e8e0567939f0fc5172716b78b325d99/tumblr_inline_nzsw2ityYx1qjcjk2_540.jpg"><img src="https://66.media.tumblr.com/3a18805e8bcc1467a657daf5e2c254a6/tumblr_inline_pkvedsGLXY1qjcjk2_540.jpg" alt="" data-orig-height="415" data-orig-width="540" data-orig-src="https://41.media.tumblr.com/5e8e0567939f0fc5172716b78b325d99/tumblr_inline_nzsw2ityYx1qjcjk2_540.jpg"></figure><p></p><p><i>autor: J

<p>See nädal on olnud karmivõitu. Parasjagu on mitmete tähtaegade periood doktorantuuris ja samaaegu on käsil (või jalus?) Valenciamaratoniks (15. nov) valmistumise tulisemad nädalad, kus tuleb teha

<p><i>maa on ruudukujuline<br></i><i>kollane ja lõhnav<br></i><i>linn on lõhestunutele<br></i><i>kudemisest lehkav<br></i><i>maa on jooni<br></i><i>linn on lingam<br></i><i>joonistan ja maalin<br></i><i>sisse-välja hingan<br></i><i>üha mõtteid kiigutades<br></i><i>löntsin merest välja<br></i><i>alles jooksuliigutustes<br></i><i>pööran neile selja<br></i><i>tähendust ei sünni<br></i><i>tallun täna tühja<br></i><i>kõige sügavama künni<br></i><i>jätsin (jalgadega)<br></i><i>loksa ranna põhja</i></p

<p><figure data-orig-height="250" data-orig-width="250" data-orig-src="https://40.media.tumblr.com/1d10a0824839b1f06f64b325c2e5371a/tumblr_inline_no6isetEz81qjcjk2_540.jpg"><img src="https://66.media.tumblr.com/3499f000722aae8c0e7d9ef851108845/tumblr_inline_pkvedsW5Cj1qjcjk2_540.jpg" class="toggle_inline_image inline_image constrained_image" data-orig-height="250" data-orig-width="250" data-orig-src="https://40.media.tumblr.com/1d10a0824839b1f06f64b325c2e5371a/tumblr_inline_no6isetEz81qjcjk2_540

<p>Ööbisin hostelis. Olen kunagise Nõo kooli internaadieluga ja hiljem Tartu Ülikooli ühikaeluga treenitud selliseks, et sedasorti privaatse ruumi jagamine ei tekita erilist probleemi. Seekord juhtus küll nii, et jagasin kuuest tuba üksnes tüdrukutega, kelledest pooled öösel klubitama läksid ja nelja paiku tuppa tagasi sadasid. Hommik võttis juba vastu kauni päikesepaistega, jahedusega ja kergete tuulehoogudega.</p><p>Ma polnudki süüdi, tempo (3:20min/km) ise tuli jalgadesse. Umbes 28km kandis l

<p><i>"Ta keskendus tões ja vaimus treeningutele. Siis läks tulistamiseks."<br>(Eesti jooksjate lood, lk 318, Mart Vildi lugu)</i></p><p>Mind on ikka huvitanud pikamaajooksja psüühika/vaimsus, milliseks inimene ennast jooksutegevuse kaudu vormib. Eesti keeles laiahaardelisem sissevaade jooksjaks kujunemisse sisuliselt puudus. Kui mujal ilmas on sagedane “ärimudel”, kus eduka karjääri teinud jooksja annab välja kangelaseks kujunemise autobiograafia, siis meil oli vastu panna Jane Salumäe elulugu

<p>Kui minu igiammune treener mulle kuskil 17 aastat tagasi (noortespordi tegemise aegu) MILDRONAT nimelise südamerohu paberile kirjutas ja Lätist seda osta soovitas (sai retseptita), siis polnud mul mõnda aega aimugi, et tegu on suts kahtlase värgiga. Seda enam, et treeneri sõnutsi olid sellised taastumisvahendid OK ja Loskutovil minevat sisse terve peotäis sedasorti kraami.   <br></p><p>MILDRONAT ja TMZ (<a href="http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/jarjekordne-eesti-pikamaa

<p>Kui ma tollel õhtul jooksuvainule lippama läksin, vajusivad mu jalad põlvist saati mingisse mülkasse. Vaatan sellesse hetke nüüdki veel tagasi ja imestan - mis õige oli too mülgas?  </p><p>Igatahes siis rapsasin ma kõigepealt oma ühe jala kahe käe kangutusel välja ja seejärel teise. Jooksutossud jäidki mülka põhja ja minu käsi neid sealt sobrama ei tõusnud, sest mülkasuu visises ja ajas suisa sinist suitsu välja. Nüüd meenub, et jalas olnud Supernova Glide Boost tossud olid ka sinist vär

<blockquote><i>Üks vanamutt pudenes liigsest uudishimust aknast välja, kukkus alla ja lömaks. Teine vanamutt ukerdas aknale, et allakukkunut näha, ja pudenes ka liigsest uudishimust aknast välja, kukkus alla ja lömaks. Siis pudenes aknast kolmas mutt, siis neljas, siis viies. Kui kuues vanamutt alla pudenes, sai mul nende vahtimisest villand, ja ma läksin Maltsevi turule, kus kuulu järgi olevat ühele pimedale kingitud villane sall. <br></i><i>(Daniil Harms, "Ootamatu jooming"

<p><b><br></b>Jooksmist alustav harrastaja saab innustust millestki säärasest, mida on nimetatud “keha projekti” (Shilling) kirjutamiseks. Keha muutub atleetlikumaks ja suutlikumaks,  üha kenam on ennast peeglist vaadata ja jooksukogukonnas äsjavõrsunud jooksjaidentiteedile kosutust saada. Kehast saab kangelaseepos, mis kirjutatakse iseendale. Ja kui sportlikud saavutused on tõepoolest silmapaistvad, on siin ja teisal pisut kosta ka bardide laulu. Ettevaatamatule saab sellest kergesti luige

<p><b><br></b>Ärkan ja valan täpselt sihitud kohvitassi sisse.<b><br></b></p><p>Liigutused ei eksi ära, kõik on rituaalselt rihitud jooksurutiini teenistusse. Kõrvalseisjale võib tunduda, et sõltlase päev läheb taaskord jooksule raisku. Millest see rutt kohe varahommik jooksuannus veeni lasta? </p><p>Lisaks: kohvi hommikul, õlu õhtul - kohe pärast treeningut. Port, Pullerits ja Elujooks seda heaks ei kiida. </p><p>Mõ&

<figure class="" data-orig-height="537" data-orig-width="465" data-orig-src="https://31.media.tumblr.com/917dd651f9ad0ea922e6b4ac6cbb2495/tumblr_inline_nj76oqhkhO1qjcjk2.jpg"><img src="https://66.media.tumblr.com/917dd651f9ad0ea922e6b4ac6cbb2495/tumblr_inline_pk82rx6abC1qjcjk2_540.jpg" alt="image" data-orig-height="537" data-orig-width="465" data-orig-src="https://31.media.tumblr.com/917dd651f9ad0ea922e6b4ac6cbb2495/tumblr_inline_nj76oqhkhO1qjcjk2.jpg"></figure><p><i>* foto: SA Valga Sport</i></