17.05.19Pakiga saabus Borgese “Kujuteldavate olendite raamat”. See saab minu (keha)poliitika analüüsi keskmeks. Puhkan natuke bioloogilistest metafooridest ja suundun Borgese ja Eliade abil mütopoliikasse.Õhtul Symposion, millest iga hetke nautisin. Ettekanne ja sealt avanenud “hargnevate teede aed” olid vägevad. Kes oleks arvanud, et juhtun rääkima tantsijaga, kelle mõttearsenalis on nii Bruno Latour kui Tim Ingold, just mind viimaste aastate jooksul käivitanud antropoloogid?

16.05.19Hvostov Vikerkaares fašistlikust kehapoliitikast meenutas temaatiliselt ositi mu enda jooksuaskeesi artiklit Akadeemiast.Tees: fašism on kehaline nähtus. Mees surub naiselikku külge endas teadvustamatusse, võitleb jõuliselt nõrkuse ja pehmuse vastu endas. Nõus.

13.05.19Tähenduse teejuhid #40 ehk lootust on. Lobjakat olen rohkem hakanud mõistma, st üha kaardistuvad tema positsioonide lähtekohad.Aga, selle saates kasutatud õnnetu lapiku Maa serva poole kihutava rongi kujundi rööbastes mõeldes - liberalistlik rüütel võib oma ideaalide eest seistes lootagi endale parimat, mis kokkuvarisemise eel võimalik - märtrisurma.

12.05.19Kratsi tissi… veel, veel, veel.Ukut esimesel eluaastal saatnud atoopilise dermatiidiga oli tükimat aega häda, millele Birgitiga otsisime looduslikumat ravi.

11.05.19Viimastel päevadel on jõuetus taas konte ja kaela kangestanud, joosta pärast tööd raske. Täna hommikul tahtsin vaimse hügieeni mõttes Kuusalu 5K terviseraja paljajalu läbi kõndida. Piitsutajat polnud, aga läksin ikka traavi. Eilsest vihmast ligane metsarada nätsutas varbaid ja pisemad juurikad üllatasid plantaarfastsiat, kuid vähekogenud paljasjalgsena torkasid ikka kõige teravamalt männikäbid otse tallaalusesse kõõlusesse.Hilistalvel harvesteri tapatööst jooksurajale jäänud puul

10.05.19Uku: Ma nägin unes, et ma surisin ära.Birgit: Mis siis sai?

09.05.19Paar päeva tagasi sirgeldas Uku midagi kingikoti põhjale ja küsis minult - mis see on? Ei osanud midagi arvata, pakkusin huupi, et mingid munad pesas.<img src="../../../assets/images/kromatiiniuss.JPG" alt="">

08.05.19Täna on vaba päev. Vaatasin hommikul Ukuga Nina Paley “Sita Sings the Blues” multikat, kus Rāmājana eepose taustal tehakse feministlikku kriitikat, sekka jutustatakse ka isiklik suhtedraama.Ukule meeldis kõige rohkem muusikaline avang, kus kuskil 5min jooksul esitatakse kollaaž hinduistliku kosmogoonia elementidest.

07.05.19Töölt koju bussi peale minekuks täna jooksusammu ei läinud. Järvevana teel keerasin aga näo päikese poole ja kõndisin kilomeetrijagu tagurpidi. Jällegi Ood rõõmule saatvaks mõminaks. Selline kergelt nihkes kehapraktika muidugi äratab tähelepanu.Nagu ka need eelmise suve kiirjooksud Kuuli bussipeatusesse, kus sai higist leemendavat ülakeha paljastades riideid vahetada, et siis bussiga koju Kuusallu loksuda.

06.05.19Uku: Miks kaka on vastik? Miks kaka haiseb?Koalitsioonileping võib haiseda nagu vesiniksulfiid bakteriaalse laguproduktina. Nörritavates meeletajudest harjub inimene kõige kergemini just halva lõhnaga - seda juhul kui haiseb lakkamatult.

05.05.19Vahel olen külmetushaigustest üle saamiseks kasutanud fašistlikku trikki: kujustanud ennast selgelt piiritletud jooksuolendina, kelle riiki haigusel asja pole. Kontsentreeritud tahte varal olen jätkanud jooksmist ka siis kui viirus parasjagu närib ja mõttes mobiliseerinud kehaterviku pisipahalasi neutraliseerima.Mononukleoos ennast esimesel kahel-kolmel nädalal nõnda narritada ei lasknud, jõuvahekorrad olid muutunud; keegi oli mu vahvat mitokondrite armeed rüüstanud, iga napimgi

04.05.19Keha on endistviisi nõrk, aga tahtmine end elusana tunda tugevam. Võtsin jalga peaaegu majataguse liivase gaasitrassi, millises 1,3K pikkusel päikesekoridoris saab ootamatult saabunud maikülmade eest pakku. Päike oli meelitanud välja rästikud ja ühele sellisele oleks peaaegu sõrad sisse löönud.Kohe meenusid maikuised jooksud Kalamaja ajast, mil Paljassaare looduskaitsealal kruusateel tuuseldades rästikuid ikka trehvas ja eredamalt on meeles üks hetk, mil lennufaasi keskel märgatu

03.05.19kas siis kui ma karjun, siis suu neelab mu alla? küsis Uku täna hommikul.Eile, et pidevalt lärmakil Ukut natuke talitseda, rääkis Birgit talle jubedast asjast, mis võib juhtuda kui pärani suu sõnu välja karjub - suu läheb lopsti! liiga suureks lahti ja neelab kisakõri alla.

02.05.19Hommikul võtsin lahti selleaastase Elujooksu laagri kava ja kohe hakkas sõna kuru Kuru puhkemaja peatuskoha sees midagi mu mälukeeltel sõrmitsema. Kunagi ammu religiooniantropoloogiat õppides olin nimelt kirjutanud kannibalismist essee ja kohanud 20saj keskpaigas antropoloogidele peamurdmist pakkunud kuru-nimelist haigust, mis nüüdseks on seletunud fore rahva seas Paapua Uus-Guineas levinud prioonhaigusena. Seal olnuvat kombeks naistel ja lastel matuseriituse käigus lahkunud omakse

01.05.19Pippa rumaldab, Pippa räägib kakajuttu.Alustame hommikut Viljandi JustRest (automaat)hostelis, kuhu eile õhtul perega põkkusime, et legendaarsel Viljandi järve jooksul sedakorda pealt vaatamisega piirduda. Vanemad tulid Valgast bussiga, et kevadpühal Uku pöörast mänguplatsil ringi tuterdamist tunnistada. Maijooks on vana, rituaalsete traditsioonidega. Kevadpühise riituse keskpunktiks olnuvat maipuu (meiupuu), mis mõnes kohas torgati maa sisse, et noorte jooksutrall selleni saak

30.04.19*Tahab küll. Lagunemine, vaadake alles kuidas piits laksub. Pane jalatalla alla ka. Mis sa tahad Heideggerist, ise oled reservuaar. Ise peadki pidama ennast reservuaariks. Püha eman(tsip)eerumine. Ah, võta piits enda kätte, ma ise endale enam ei jaksa. Vaata ise, ma ei näe - kas ma tõesti lagunen, kas juba jalgadeski mädanen? Veel sügavam skisoanalüüs, enesesse laskumine ja miljonite avastamine seletaks kõik. Pean Eliade raamatu päikesekultuse osa Anti-Oidipusega kõrvuti panema ja

28.04.19Taas Ukuga lageraieplatsi mängumaadele, loomaks mitte-kohas kohtasid - suvalisest tühermaalapist sai metsakorter, kännujuurikast purskkaev, kuskil hämaras kauguses endiselt liminaalses ligiolekus aimumas kool. Valendikust võpsikusse nagu Heideggerist Mikitani astudes sattusime mingile sünnipäevale, kus suutäis torti oli küll, et seada sammud juba üksildasse metsakohvikusse, kus sai juba kolm jäätist.Tagasi valendikule läbisime mõned trennimaailmad, kus viskasime ka bumerangi. Koh

27.04.19Soonib sisse, ütles Birgit kui raamatuid Rimi suures kilekotis garaažist korterisse tassisime.Elu soonibki sisse, ütlesin ja Birgit vastu: ei sooni.

26.04.1926.04.19*Unes nägin, et olin osa mingist veidrast kogukonnast. Kuskil vilksatas Kristjan Puusild ja ütles vist midagi. Mina ütlesin ühele vanamehele “ahah” kui tast möödusin.

24.04.19Käisin Kuusalu perearstikeskuses, jõudsin napilt enne vastuvõtuaega sealsamas majas olevast raamatukogust võtta Mircea Eliade “Uurimus usundiloost” ja siis laskusin esimesele korrusele tagasi viirusdeemonile nime hankima.Sport keelati mõneks ajaks etteruttavalt ära, ega keha hetkel rüselemisrõõmu igatsegi. Mononukleoosi puhul, mille tormilisemas faasis põrn üles paistetab, oleks arutu kalpsamise võimalik tagajärg rebenenud põrn (jah, veel eile pisut sörkides pidin “põrnavalu” tõt