<p>Minu jooksu- või siis tõukerattatreeningud pole alati sellised kestvas olemiserõõmus suplemised, ei jaksa lihtsalt. Eriti kui tõused hommikul kell kuus, et tõugelda hämaratele Stroomi metsateedele. Keha on evolutsiooniliselt tarka laiskust täis ja laskub kergesti rutiini radadele kui vaim on loid meelehobuseid ohjama.</p> <p>Kuid täna õnnestus hilishommikuse sörgiga tabada toredalt tuulist ilma. Päike säratas korr

<p>Häid jooksumõtteid leiab elujooksja näiteks <a href="http://runwithmu.com/">siit</a>.</p> <blockquote> <p>We want our running to be special, too. When we tell people we’re marathoners or ultra-marathoners, we might privately enjoy the respectful comments we get back, the “That’s amazing, I could never do that” responses. It’s another interesting way to tag ourselves, to differentiate our personal brand. And if you can combine running and Zen, w

<p>Eile sai kapatud mööda kauneid Tartu Linnamaratoni poolmaratoni radasid. Kiidan rada ka sel aastal (mullu jooksin täismaratoni) - hoolimata raja mittetasasest profiilist ja käänakute rohkusest joostakse siin isiklikke. Ivar Ivanov, selle aasta täismaratoni võitja, tegi siin eile tubli isikliku 2:34:27. Mina ise jooksin poolmaratoni 1:11:23 (samuti PB).</p> <p>Iseenesest oleks see kõik teisejärguline ja tühipuru, millest tolmu keerutada, a

<p>Tallinn-Loksa bussisõidu ajal juhtusin lugema kultuurantropoloog Tim Ingoldi raamatut “Being alive”, selle peatükki <em>Against space</em>. Tim pühitseb liikumise väge paigalseisu üle, osutades sellele, et kaasaja inimese keskendumine kohalejõudmisele või kohale endale alaväärtustab sinnajõudmise protsessi. Oluline on ruumi praktiseerimine, mitte markeeritud koht ruumis. Jah, kartograafid, vähem punktnähtuseid!<br

<p>Mõned päevad tagasi ärkasin öösel üles ja haukasin köögist virsikut, kohe sellise sügava, südameni ulatuva ampsu tegin. Selgus, et kivi oli ühest servast lahtine ja sealt mulgust piilus mulle kelmikalt sarvi liigutades vastu mingi haralise tagumikuga sitikas. Olin sel päeval just lõpetanud <em>Game of the Thrones</em> teise hooaja vaatamise. Küllap seepärast koputasin ma sitika kivist välja ja verise kangelasl

Meister Eckhart<blockquote>The person who runs and runs, continually running toward peace,

John Climacus<blockquote>So, if you have the fire, run!</blockquote>

<p><em><span>TIIGER</span></em></p> <p><em><strong id="docs-internal-guid-07087cd2-8749-e7cb-881c-18f03d64997d"><span></span></strong></em></p> <p><em><span>mu turi lainetab väekalt</span></em></p>

<p>Kui Shanghai naised <a href="http://www.naine24.ee/1348118/kas-ostaksid-ja-sooksid-sisse-paelussi-et-alla-votta" target="_blank">neelavad paelusse alla</a>, et kõhnukesteks saada, siis minu kaal on alla 60 kilo liikunud ilma selleta. Jooksnud nüüd ma ei ole mitu nädalat juba (va Lauritsapäeva 5,2 km eelmisel pühapäeval), aga veloergomeeter/vesijooks/tõukeratas on minu keha parajas tegevuses hoidnud. Muidugi ka toortoitluse suunas tüüriv ve

<blockquote> <p><em><span>Ja mis igatseks veel rohkem vabadust kui keha, mis leiab ikka, et reaalsed maastikud ümberringi ahistavad, lämmatavad, takistavad teda. Mis, kui mitte keha, sosistaks meile iga hetk kõrva: põgene siit, ekslema tühjadel väljadel, uitama lõputuil teedel, sest kusagil peab olema sinu ideaalne maastik. Maastik, milleni me enam kunagi ei jõua, on meis endis. </span></em><br /><em><span>Maastik võib jõuda ini

<p><em>                                     <img alt="image" src="http://media.tumblr.com/6cd8d18a0abc9cc6848b0cc3965a02d8/tumblr_inline_mr0vmvSjgG1qz4rgp.jpg" width="100%" /></em></p> <p><em>Mu vennad, tõstke üles oma südamed, kõrgele, veel kõrgemale! Ja ärge unustage ka jalgu! Tõstke üles ka oma jalad, 

<p>Et põlv sugugi rahu ei anna, tegelen kuni septembrini (vähemalt) aktiivselt mittejooksmisega. Kui talv läks paljuski tegevusetuse nahka, siis sedakorda annan kehale tegevust põnevatel viisidel:</p> <p><strong>1. Tõukerattasõit.</strong> <br />Uskumatult efektiivne <em>cross-training</em> vahend jooksjatele. Hoopiski lähedasem jooksusammude biomehhaanikale kui rattasõit või mõni muu masinal vänderdamine. Ja muidugi, r&otilde

<p><iframe frameborder="0" src="http://player.vimeo.com/video/47355798" width="100%"></iframe></p> <p><em>                                                       </em></p> <p><em>ma jooksen…</em></p>

<p><span>                </span><span>         </span><span>         </span><span>Kui imalaks saab minna? Las mina proovin siis ka.</span></p> <p>                    <span>         </span><span> </span><span>         </span><span>     </span><figure data-orig-height="250" data-o

<p><img alt="image" src="http://media.tumblr.com/33985a1f2b97abdc160fd8fbee46a1df/tumblr_inline_mq3g7qM1U11qz4rgp.jpg" width="100%" /></p> <p></p> <p>Valel on lühikesed jalad ja selliselt teadagi pikamaajooks hästi ei lõpe. Ei läinud ma täna mitte Harku metsa, vaid niru põlve tõttu hoopis Telliskivi Loomelinnakus asuvasse <a href="http://telliskivi.koduklubi.ee/">jõusaali</a>.</p>

<p><em><span>                      </span></em><em><span><em><span>      </span></em>mu rabelev süda ihkab taevasmaa taha<br /></span></em><em><span><em><span>                      </span></em></span></em><em><span><em><span><em><span>    &

<p><span>Nõnda on kui ma pole paar päeva joosta saanud - jalad hakkavad öösiti isetahtsi vänderdama. Unenägudesse ilmuvad pildid maailmast, kus inimesed jooksujalu palvetavad kõikvõimalikes suundades, kes kuhu... Jumalaid on tõesti palju, kuid sedasi õhku paisatud palvete määratu hulk kipub kangemaidki neist lämmatama. Maailm visiseb ja susiseb palveterohkuses nagu tulistamismängu viimane level.<br /> Oma roosa rooskava koosa saivad kõik jumaldatavad. Mäeküljelt kostub heitunud äginat - üks erit

<p>Minu keha on mulle ainuke objekt, mis on ühtlasi ka subjekt. Keha objektistamine Läänes on tuntud, ent oma newagelikus käibetõelisuses tervemõistuslike inimeste poolt kiiresti unustatud teema. Tegelikult kubiseb kaasaegne maailm ju kehalistest diskursustest, laud on lausa lookas nendest. Joogast ja pilatesest kuni ökomaniakaalsuseni välja on igaühele midagi. Kõik võivad oma kehalisust taasavastada, ent taasavastamise vorm on etteantud.</p> <p>Jooksmise maailm on samamoodi etteantus. Joo

<blockquote> <p>Ja kui teie süda vaid suudaks üha imestella elu igapäevaseid imesid, ei tunduks teie valu teile vähem imeväärne kui teie rõõm <br />(K. Gibran "Prohvet")</p> </blockquote>

ma olen koeralihakäntsakassu sydamevatsakeste vahelaga ainult vahel